panna. 3) maksud on ainult parlamendi pädevuses. 18.saj-valgustusfilosoofia Valgustatud valitsejad: Preisimaal-Friedrich II 1740-1786 Austrias-Maria Theresia 1740-1780, Joseph II 1780-1790 Venemaal-Katariina II 1762-1796 Valgustatud valitsejad leiavad, et nende ülesandeks on teenida riiki ja rahvast. 1700-1721-Põhjasõda, Rootsi kaotas suurriigi staatuse, Eesti liideti Venemaaga. 1775-1783-Ameerika iseseisvussõda 1789-Ameerika võttis vastu uue konstitutsiooni 1770ndad-algab tööstuspööre Inglismaal 1789-1799-Suur Prantsuse revolutsioon, hävitatakse vana kord. 30.a sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga. Saksamaal süvenes killustatus, Prantsusmaa sai endale Elsassi, Rootsi Pommeri. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.sajandil koosnes parlament kahest kojast: 1)alamkoda, mille valisid valimisõiguslikud mehed 2)Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. Inglise parlament on olnud eeskujuks Lääne tsivilisatsioonile ja tervele muule maailmale.
8. koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine 9. edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Mõiste ,,industrious revolution", selle terminiga on tahetd 17 ja 18 saj nõude kasvu kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest varatööstusest. Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad aurumootor, leitajaks Thomas Newcomen. Maailma tööstuse lipulaevaks sai tekstiilitööstus puuvillaks. Tehnilistest uuendustest 1733 lendav süstik John Kay. Oli oluline riide tootmisel. James Hargreaves 1764 a leiutas ketrusmasina. Teine vabrikant Richard Arkwright täiendas seda. Masina nimi oli Jenny. 1769. a sotlane James Watt parandas aurumootorit ja leiutas hoopiski uue aurumootori. Järgmine oli automaatne kudumine 1785 leiutas Edmund Cartwright mehaanilise kudumismasina