Suuline arvestus
Oluliseks kauplemiskohtadeks
kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus
peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord. Lisaks
tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates
seepi, küünlaid, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17Sajandil hakati eestis asutama
manufaktuure. Woldemar von lauw alustas 1760aastal klaasi valmistamisega.
*vanem eestikeelne kirjasõna
17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli
paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika
koostas 1637 aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrick Stahl. Ta sobitas eesti keele saksa
keel reeglistikuga, mis jäi rahvakeelest kaugele. Mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl
usuõpetuse raudvara