Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse, kahjuks see nõua siiski ilmavalgust
suurte vastuolude tõttu ei näinud.
Lugemisvara
Õpiti lugema kodus ja lugemisoskajaid oli palju. Lugemismaterjal koosnes piiblist, palve ja lauluraamatutest, 18sa
II poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus.
1731a ilmus esimene teadaolev maarahvakalender mis sisaldas näppunäiteid nii maaharimise kui arstiteaduse
kohta. Lisaks ilm ja astroloogilised nõuanded. Sisaladas veel jutukirjandust (sak. Tõlge)- F. Gustav.
Populaarsust saavutas rahvajuttudega Karja kirikuõpetaja F. W. Willmann.
Ehituskunst
Põhjasõja-järgsed kesised majanduslikusolud peatasid ehituskunsti arengu mitemeks aastakümneks.