Eesti ajalugu
Põhjasõda
Rootsi kuningas oma võimsuse tipul. Läänemeri oli peaaaegu et tema sisemeri. Poola, Taani,
Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu. Tekkis Rootsi riigis nõrkus ja teisi riike kedagi ei
rünnanud ka hetkel, siis loodi leping 1699. aastal: Saksi kuurvürst August II Tugev, Vene
tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV. Eesti- ja Liivimaa pidid võidu korral minema
Poola võimu alla.
12. veerbuar 1700 rünnati Riiat.
Narva lahing Karl XII, lumetorm.
Rahvaarv langes 1721ks aastaks meeletult. Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses
olevast Norrast.
1721. Soomes Uusikaupunki rahu. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa
Kagu-Soomest koos Viiburiga.
Kogu maa oli sõjast laastatud, rahvaarv oli superväike. Baltimaadel oli erikord. Venemaa
tahtis balti aadli poolehoidu. Korraldati restitutsiooon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatd
mõisate tagasiandmine nende endistele omanikkudele. Kehtima jäid ka senised seadused ja
annaabi.ee 
