Eesti geograafia
Jõgede äravool 11,7 km3
Heitvesi merre 0,3km3
23. Eesti jõed, kujunemine, jaotus maismaal, pikiprofiil, toitumine ja veereziim.
Jõed ja ojad on looduslikud vooluveekogud, mis voolavad nende endi poolt kujundatud sängides.
Üle 7000 vooluveekogu
90% kuni 10 km pikkused
10kkm ja pikemaid on 10
Pikim jõgi on Võhandu 162 km
14 jõe valgala on suurem kui 1000 km2
Suurim valgala Peipsi JärveNarva jõel (17145km2)
Esimesed jõeorud olid olemas enne jääaega, nendest annavad tunnistust mattunud orud. Orgude põhja ja
loodesuunaline orienteeritud ühtib aluspõhja tektooniliste rikete suunaga.
Otepää staadiumil laius Pihkva järve ja seda ümbritseva madaliku kohal jääpaisjärv, mille väljavool oli Petse
VõruHargla oru kaudu Koiva orgu.
Sakala staadiumi algul vabanesid jää alt Võrtsjärve nõgu ja Emajõe org.
Suurim veelahkmeala on pandivere kõrgustik.
annaabi.ee 
