Põhja sõda
Rootsi väed jäid talvituma Laiuse ordulinnusesse ja kevadel kandus sõjategevus peamiselt Leedu ja Poola aladele.
1701 suvel algasid venelaste uued rüüsteretked ja nende esimene edukas lahing toimus Erastvere mõisa juures.
1703 Asutas SanktPeterburgi (Peeter I).
1704 Venelased alustasid korraga Tartu ja Narva piiramist, mis lopes vallutamisega, mitu aastat kestis olukord, kus Eesti
idapoolsed alad olid venelaste käes ja ülejäänu rootslaste käes.
1708Tartu, Narva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale ja Tartu lasti õhku. Sellest sündmusest räägib Eesti esimene
kunstluuletus Puhja Köstri, KäsuHansu nutu laul " Oh ma vaene Tardo liin". Venelased saavutasid võidu Vinni lahingus, mis
jäi viimaseks suuremaks välilahinguks Eesti alal.
1709 Poltava lahing (Ukrainas), kus Peeter I purustas täielikult rootslaste pea väe.
1710 Alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. 29
annaabi.ee 
