| | c) CH3CH2CH2OH + HCl CH3CH2CH2Cl + H2O CHOCO(CH2)7CH=CH(CH2)7CH3 + 3H2 CHOCO(CH2)16CH3 | | d) CH3CH2CH2OH + NaCl CH3CH2CH2Cl + NaOH CH2OCO(CH2)7CH=CH(CH2)7CH3 CH2OCO(CH2)16CH3 e) 6CH3CH2CH2OH + 2Al 2(CH3CH2CH2O)3AL + 3H2 c) CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH + H2 CH3(CH2)16COOH f) CH3CH2CH2OH + HOCH2CH2CH3 H2O + O(CH2CH2CH3)2 g) CH3CH2CH2OH + [o] CH3CH2CHO + H2O d) CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH + Cl2 CH3(CH2)7CHCl=ClCH(CH2)7COOH h) CH3 CH CH3 + [o] CH3 CO CH3 + H2O | OH i) CH3CH2CH2OH CH3CH=CH2 + H2O Eetrid. Ketoonid
mittepolaarsed ühendid (benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu Milleks vajab inimene vett? metaan, propaan jne) -------------------------------------------------------- Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees
H3O+ on oksoonium-ioon, OH on hüdroksüülioon Mõisteid seoses veega * Hüdrofiilne - vett "armastav", polaarsed ühendid * Nukleofiilne on tuuma, ka prootonit, "armastav". Alused on nukleofiilsed reagendid (OH). * Elektrofiilne on elektroni (elektronpaari) "armastav" reagent (H+, Fe3+) *Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav", mittepolaarsed ühendid (benseen, metaan, propaan jne) -------------------------------------------------------- * Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees *Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). Vee karedus ...Ca2+, Mg2+, Fe2+ ioonide olemasolu vees (Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike:
annaabi.ee 
