Nimetu
maa viljakuse ja headusega, mitte selle suurusega+ võeti arvesse, mis olid mõisate muud
sissetulekuallikad( saeveskid, möldrikohad, kalapüük, kõrtsid jms)5000 riigitalrit anti
endistele omanikele, oli mõisu, millele tehti konkursse. Kui mõisakoht läks vabale turule
oli tahtijaid väga palju. Riik oli huvitatud, et võidaks kõige paremini teinud inim, samas
see, kes sai mõisa mõni aasta hiljem avastas, et ta pole võimeline maksma selle eest.
1690ndad a ei olnud maj soodsad aastad. 330 000-450 000 hõbetaalrit saadi redutseeritud
mõisates. Liivimaal keskmiselt aastas 209-340 000 hõbetaalrit, eestimaalt 90-106 tuhat .
Saaremaalt u 14 tuh.