Eesti ajalugu 17-18 saj (Põhjasõda)
Ette aga hakati seda heitma,
sest need kaks keelt on väga erinevad. Stahli grammatikas tuli palju kasutada tähti nagu X ja
Y, mis ei ole eesti keelele omased. Raskeks tegi lugemise see, et Stahli grammatika keelas
kasutada kahekordset kaashäälikut. (nt Saksamaa- Saxamah)
1680ndatel ilmub II eesti keele grammatika ja selle rajajaks on Forselius ja tema võttis
aluseks soome keele grammatika. 1680 aastal puhkes kahe grammatika aluste vahel võitlus.
1686 ja 1687on esimesed piibli konverentsid. Johann Hornung koostas kolmanda eesti
keele grammatika, mis jäi aluseks eesti keelele järgnevaks 150'ks aastaks. Vanal kirjaviisil ei
kasutatud pikki täishäälikuid.
*PIIBLI TÕLKIMINE
Selle tõlkimiseni täismahus rootsi ajal ei jõutud, sest Põhjasõda tuli vahele. 1686 aastal nägi
ilmavalgust Piibli esimene osa, mis kandis pealkirja Vastne testament e. Uus Testament. See
ilmus Lõuna-Eesti murdes