Eesti uusaeg
sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra
süsteemis oli aga enamvähem konfliktivaba eksisteerimine.
18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel. Eeltingimus pastorile oli
ülikooliharidus. Üks probleem oli pastorite keeleoskus- umbes pooled pastorid 18 saj olid
sisse rändanud kuskilt saksa aladelt ja tulnud siia leiba teenima
Pietism- sai alguse saksa aladel 1670nendatel. Tegu radikaalse uuenemisliikumistega
(lutherluse üks vorm). Rootsi absolutistlik kuningavõim suhtus sellesse rangelt eitavalt,
see oli keelatud nii Rootsi emamaal kui ka balti provintsides. 1710 vene võimuga see aga
muutus. Esialgu oli see Rootsi aja "inerts" veel see, aga jaa jooksul olukord muutus.
Eritisellega, kui Põhjasõja järel pandi ametisse palju uusi pastoreid(mõned enist olid juba
pietistlike teadmistega). Kõrgaeg balti provintsides kuni 18 saj keskpaigani (alates 1724,
annaabi.ee 
