"1670ndateks" - 1 õppematerjal

Liivi sõda

See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine. Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute, kes muidu rändasid mööda euroopat. Seoses paremate tingimustega suurenes eestlaste arv kuni 4x. 1602-1603 langes alla 100 000, 1670ndateks aga 400 000 ­ suurenes sündimus ja ka sisseränne. Talupojad rahul, aadlikud rahul kuni 1680. siis aga reduktsioon- mõisamaade riigistamine (mõisnike eramaad võeti ära ja riigi valdusse). Põhjus- riigil oli raha otsas ja riigikassa vajas täitmist. Kui maa oli riigi oma, olid ka seal elavad talupojad riigi omad ja nende maksud riigikassasse. See tekitas eesti ja liivimaa mõisnikes suurt vastumeelsust, kuid neil polnud sõnaõigust. Seega allusid mõisnikud ja talupojad rootsi kuningale