Eesti 15-17 sajand
1617aastal õnnestus rootslastel sõlmida venemaaga soodne
stolbovo lahing ning saada oma valdusse kogu ingerimaa. Rahuleping nihutas rootsi-vene piiri
narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis põhjasõjani. Edu saatis rootslasi ka võitluses
poolaga. 1629aastal sõlmitud altmargi vaherahu jättis kogu eesti mandriala rootsi võimu alla.
Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva põhja-läti koos riia linnaga. Rootsi tõusis läänemere
piirkonna võimsamaks riigiks. Kui 1654aastal puhkes järjekordne sõda venemaa ja poola
vahel, tungisid poola alale ka rootsi väed, mille tõttu tekkis sõda rootsi ja venemaa vahel.
Rootslaste vastu astusid sõtta ka poolakad, kes üritasid ebaõnnestunult vallutada pärnut.
Põhjasõja põhjused:
Venemaa ( Peeter I ) jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele (nn."akna raiumine
Euroopasse").
Rootsi ( ja noore kuninga Karl XII ) vastu kujunes Venemaa, Taani ja Poola koalitsioon (e.
annaabi.ee 
