Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a. Indenbendendid- neid toetasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõjas. 1647a. avaldati armee nimel dokument ,,ettepanekute peatükid" mis oli konstutitutsiooniprojekt, kuid kajastas nende lähituleviku majandust ja usulisi eesmärke. Inglismaad juhtis parlament, mis valitakse iga 2a tagant. Saadikute arv sõltus krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigust. Independendi programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas puritaanide õiguste kaitset
Inglismaal kujunes ilmaliku kutsumuse õpetus, et tuleb võimalikult hästi teha oma igapäevast tööd. Tekkis lausa töökultus. Puritaanlased tunti kaugelt ära: ta oli töökas, kitsi, ei talunud elurõõmu, kandis musta riietust ja lühikest soengut, mille järgi neid hakati hüüdma ümarpeadeks. 1.2 Ühiskondlik poliitilised teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendus Põhilise toetajaskonna moodustasid ohvitserid, kes soovisid poliitikas osaleda. 1647a. avaldati armee nimed konstitutsiooni projekt: · Juhtiv osa riigi valitsemisel pidi kuuluma parlamendile · Kaotada monopolid · Sooviti südametunnistuse vabadust Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik
annaabi.ee 
