Olukord 17.-18. sajandil
on kõrgem kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine,
mida parlament pidas oma tähtsaimaks õiguseks. CharlesI võimuperioodil(1625-1649) hakkas
parlament käsitlema riigi poliitikat rohkem. Uus kuningas rõhutas, et kuningavõim ei sõltu
parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida
parlament ei olnud kinnitanud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi.
1628a vastu võetud Õiguste petitsioonis toonitati, et elanikkonda ei tohi sundida maksma makse ega
tegema laene, mida pole kinnitanud parlament. Samuti tõhutati, et kedagi ei tohi vangistada ega
kellegi varandust võõrandada teisiti kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.1629a saatis
CgharlesI parlamendi laiali ja püüdis edaspidi valitseda selleta. 1641a kirjutas CharlesI alla aktile,
millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 19mai 1649 kuulutati välja vabariik,
annaabi.ee 
