Euroopa kunst
tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge
tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline
ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel.
Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (15901652) ja
Francisco de Zurbaran (15991664); enam värvi ja kergust on Bartolome Esteban Murillo (16181682)
kuusirbil seisvates madonnades, kelle ümber pilvede vahel lendlevad inglikesed; selle aja kohta üsna
elulised on Murillo pildid tänavapoistest.
Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (15991660) tõetruude,
suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Teda tunnustas õukond ja ta sai luua sadu pilte
kuninglikust perekonnast ja õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest kuigi ta oli alustanud