"160180m" - 1 õppematerjal

Eesti geograafia

Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka tsemendi toorainena Eestis. Valdav osa Põhja ja KeskEestist saab kvaliteetse põhjavee just Lontava veepidemel ordoviitsiumikambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett. Ordoviitsium Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad PõhjaEestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. AlamOrdoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikatunud setendid on tundut oobolusfosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite