Eesti 15-17 sajand
Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn
ja Hiiumaa. Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka
talupoegade sõjasalgad. Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud,
sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud).
1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade
tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni.
Poola Rootsi sõjad 17sajandi algul:
1600aasta augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629aastani ja
tõi kaasa laastavad rüüsteretked. 1617aastal õnnestus rootslastel sõlmida venemaaga soodne
stolbovo lahing ning saada oma valdusse kogu ingerimaa. Rahuleping nihutas rootsi-vene piiri
narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis põhjasõjani. Edu saatis rootslasi ka võitluses
poolaga. 1629aastal sõlmitud altmargi vaherahu jättis kogu eesti mandriala rootsi võimu alla.