lõpus. Laulis Händelit «Hõisake, lapsed...». Öeldi, et väga puhas esitus. Mõistagi sai ta siis ümmarguse viie. Ja hirmsa tahtmise muusikaga tegelda. Trääsateismelisena ehk siis 15aastasena õppis Rollingute ja J.K.M.E. fänn Jan ära kitarri tinistamise. Vanemate koolivendade abiga, kes bändi tegid. Ta käis nendega kaasas ja õppis laulmist ja tinistamist. Esimese kitarri jaoks küsis Jan oma ema käest raha. Kõige odavam oli 15rublane, aga Jan ostis veidi kallima, selle 30rublase Vene kitarri Elektrikitarrid, millega poisid bändi tegid, oli puhas Tsehhi kaup. Need olid kooli omad. Volk oli nendega omal ajal bändi teinud. Nii et bändi hakkasid Jan ja ta sõbrad tegema Volgi bändi pillidega. Vanemate poiste punkbänd kandis verisevõitu nime Dracula. Et Jani seltskond oli justkui järelkasvubänd, sai sellele nimeks pisut leebem Trakulla. Nagu väike Dracula.
Tagajärjed: Kirjaoskuse tase hakkas langema. Vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolmeistrid. Vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad. Tõelist Aleksandrikooli ei saadud (avati kogutud rahva raha eest 1888 Põltsamaal venekeelsena). 3) ajakirjandus kultuurile oli venestamine rängaks hoobiks. Enamik seltse jätkas tegevust, kuid senine aatelisus asendus kergete meelelahutustega. Lauluja mänguseltsidesse ilmusid sisulagedad näidendid nt ,,Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju" vms. Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati. 4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises
annaabi.ee 
