Meteoriidikraatrid Eestis
ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis:
kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3, 5-km läbimõõduga
ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele
omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang.15
14Ibid.
12
15Ibid.
13
6. Räpna ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater
Madalal künkal painevat veega täitunud lohku, mis aeg-ajalt on kasutamist leidnud
linaleopaigana, tunnevad Räpina kandi inimesed Tsõõrikumäe, ka Tsõõrumäe nime all juba
aastasadu. Tsõõrikmäe nime võttis kasutusele kraatri esimene uurija A. Aloe 1976. aastal. Oma
uuringute põhjal täheldas ta Tsõõrikmäe struktuuri suurt sarnasust Ilumetsa kraatritega. Ta pidas
annaabi.ee 
