Loode ja kirdeväila Otsingud
suud messe 1557. aastal neli aastat pärast
inglasi. Alates 1584. aastast üritasid
hollandlased liikuda ka ida poole
1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid
välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila
läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni
1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki
täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga
teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari
väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri.
159497 a sõitis Wille m Barents (u.
155097) m ö öda Novaja Ze mlja
läänerannikut ja
kaardistas seda maad. Osa tema
laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart
eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda
Kara m erre oletades, et Hiina ei saa
olla ena m kaugel. Pärast
tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis
Barents suuna Skandinaaviast
oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse.
Seda retke kroonis Karusaare ning
viikingite avastatud Terav mägede
taasavastamine. Erakordselt soodsad
annaabi.ee 
