Liivi- ja Põhjasõda
Liivi
ordu lakkas olemast. Tallinnas kutsuti appi aga Rootsi ja varsti oli PõhjaEestis kehtestatud Rootsi võim. Saare
Lääne piiskopkond liideti otseselt Taaniga. 1561. lõppes VanaLiivimaa ajastu. Tuli ka konflikt Rootsi ja Taani
vahel. 1570. sõlmiti nende vahel rahu.
Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus otsis abi Moskvast. Tsaarile tuli mõte moodustada Moskvast sõltuv
vasallkuningriik. Sõda kestis pidevalt edasi. 157556 oli pea kogu Eesti vene valduses: poolakad olid välja
tõrjutud, Rootsil oli ainult Tallinn ja Hiiumaa. Talupoegade olukord ainult halvenes, lisandunud olid röövjõugud,
katk ja näljahäda. 1577. saatis tsaar oma väe Tallinna, kus pidi otsustatama Eesti ala tulevik, kuid vallutada seda
ei suudetud. Kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Samal ajal oli
Rootsi edukas Lääneja Virumaal