Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON aines „Väljendusoskus“ teemal KAUGÕPPE PLUSSID JA MIINUSED Üliõpilane: Andri Kaaremäe Õpperühm: IABB13 Matrikli nr: 154819 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn ANDRI KAAREMÄE 154819IABB 1. ESSEE EESMÄRGID Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes. Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe
Sinna juurde veel kommunaalid ligi 80 eurot. Kokku teeb see 480 eurot elamiskuludele. Kui eeldada, et leibkond tegeleb ka aktiivse investeerimisega ning paneb iga kuu 20% oma palgast kasvama, siis jääb seejärel palgast alles 720 eurot. Valitud leibkonnal on auto välja ostetud, seega ei lisandu liisingumakseid, kuid igakuiselt kulub kütusele 70 eurot. Samuti esineb alati ka ettearvamatuid kulutusi ligi 200 eurot kuus. Seega jääb palgast alles 450 eurot. ANDRI KAAREMÄE 154819IABB Kokkuvõte Üksi elav meesterahvas, kes teenib 1600 eurot brutos ning kellel jääb peale tavapäraseid kulutusi kuus alles ligi 450 eurot. Kodus süües kuluks toidu peale kuus 330 eurot vähem kui väljas süües. Kuid söögitegemise asemel nädala sees tööd tehes teeniks sama ajaga 300 eurot. Seega ei ole antud leibkonnal kasulik igapäevaselt väljas süüa, sest ise toidu tegemine tuleb kokkuvõttes 30 eurot odavam. Lisaks tuleks kuus töötada 30 tundi vähem.
annaabi.ee 
