Vanaema mälestused Siberist
Kohalikus poes oli leiba väga vähe harva muugil ja kui toodi , siis anti igale töölise kohta pool kilo päevas.
Vanavanaemal oli tervis vilets, tema leiba ei saanud. Kevade poole suve oli neil oma jahu , vanavanaema küpsetas ise
leiba.
Peale oktoobri pühi pandi vanaema vasikatalitajaks. Grupis oli 25 vasikat ja kui need kasvatada kuni kuu vanuseks,
siis anti 150 rbl. preemiat. Ja ka heinatöö eest anti vanaemale 50rbl. Preemiat , Aino oli heinatõstja, tema sai 150rbl.
Vanaema oli siis vasikajootja kuni 1954. aastani , kui abiellus Ilmar Bachmanniga. Tema toodi Athangelskist oma ema
juurde 1953. a. sügisel. Ilmar oli areteeritud 1945. a.
1954. a juunis sündis poeg Anton ja 1955. a 1.detsembril tütar Elvi.
Siis oli elu juba olnud parem, poes oli saada väga mitmesugust kaupa. Vanaema oli ostnud endale vedrumadratsi. Ka
riiet oli väga suures valikus. Elektri jaam oli ehitatud ja seal töötas eestlane. Küla säras elektrivalguses. Lehmi lüpsti