Asutuse areng, linnastumine (konspekt)
Arenenud riikides on linnade kasv
aeglasem, vähem arenenud maades kiirem.
Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris
võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on
erinevused riigiti suured.
Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias
10000 inimest. Enamikus riikides jään linnalise ja maalise asula piiritlemine 15005000 vahele.
Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks
loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes
riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000)
asulas on hästi arenenud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, kool, apteek, hotell jms.) ning
asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni
annaabi.ee 
