1-3. Tabelis olevad suurused a on muutuja X ees olevate kordajate väärtused; b on muutuja Y ees olevate kordajate väärtused ning l on võrrandites paremal poolel olevate mõõtmistulemuste väärtused. Tabel 5. Normaalvõrrandite moodustamine tabeli kujul Normaalvõrrandite koostamiseks on meil vaja leida suuruste a 2, b2, ab, al ja bl väärtuste summad. Saame kaks normaalvõrrandit: 9x-6y=41.5 ja -6x+14y=-5.5. Nende normaalvõrrandite lahendamiseks maatriksite abil on meil tarvis leida maatriksid N ja B. Maatriks N koosneb normaalvõrrandite muutujate ees olevatest kordajatest ning maatriks B võrrandite paremal poolel asuvatest väärtustest. Tabel 6. Maatriks N 9 -6 -6 14 Tabel 7. Maatriks B 41.5 -5.5 Otsitavate parameetrite X ja Y väärtuste leidmine käib valemi X= N-1B abil. Suurus N-1 tähistab maatriksi N pöördmaatriksit (MINVERSE)
9 4 5 9 Lahendus: 10. Lahenda võrrand. a) x2 + 11x + 30 = 0 Lahendus: ; ; ; . Kontroll: x1 = 5 ( 5)2 +11 . ( 5) + 30 = 25 55 + 30 = 0; x2 = 6 ( 6)2 +11 . ( 6) + 30 = 36 66 + 30 = 0; Vastus: x1 = 5, x2 = 6 b) (3y + 1)2 = (2y + 5)2 33 Lahendus: 9y2 + 6y + 1 4y2 20y 25 + 33 = 0; 5y2 14y + 9 = 0; ; ; ; Kontroll: x1 = 1,8 vasak pool: (3 . 1,8 + 1)2 = 6,42 = 40,96 parem pool: (2 . 1,8 + 5)2 33 = 8,62 33 = 40,96 Vasak pool on võrdne parema poolega. x2 = 1 vasak pool: (3 . 1 + 1)2 = 42 = 16 parem pool: (2 . 1 + 5)2 33 = 72 33 = 16 Vasak pool on võrdne parema poolega. Vastus: x1 = 1,8; x2 = 1 c) (2x + 3)3 316 = (2x 1)3 Lahendus: 8x3 + 3 . (2x)2 . 3 + 2x . 3
annaabi.ee 
