Fe2+ - e- Fe3+ | 5 redutseerija Väävelhappelahuse lisamisel on saadud lahuse värvus fuksialilla, mis on tingitud permanganaatioonist. FeSO4 lisamisel piisab juba ühest tilgast, et lahuse värvus valastuks. Katse 12 1...2 ml K2Cr2O7 lahusele (oranzi värvusega) lisatakse ~1 ml lahjendatud (1 M) väävelhappelahust ja 1...2 ml FeCl2 lahust. Cr2O7 2- + 6Fe2+ + 14H + 2Cr 3+ + 6Fe3+ + 7H 2 O K 2 Cr2 O 7 + 6FeCl2 + 14HCl 2CrCl3 + 6FeCl3 + 2KCl + 7H 2O Cr 6+ + 3e- Cr 3+ oksüdeerija Fe2+ - e- Fe3+ | 3 redutseerija Cr2O72- reageerib kui oksüdeerija ning selle tulemusena kaob lahusele iseloomul dikromaatioonist tingitud värvus. Kokkuvõte Eksperimentaalse töö eesmärgid said täidetud: kõik 12 katset sooritati edukalt ning nähti, kuidas reageerivad erinevad ioonid elektrolüütide lahustes.
K2Cr2O7 + HCl KCl + CrCl3 + Cl2 + H2O Kloriidioonid saadustena nõuavad keskkonnana HCl-i 1K2Cr2O7(oks) + 6HCl(red) + HCl(kk) 2KCl + 2CrCl3 + 3Cl2 + H2O 2VI (-) 2III Cr2 + 6e 2Cr 6 1 1(-I) (-) 10 6 Cl - 1e Cl 1 6 K2Cr2O7 koefitsient 1 võimaldab kirjutada koefitsiendi 2 KCl ette. Saadustes on kloriidioone 8, järelikult peab ka keskkonna koefitsient olema sama. Vastus: 1K2Cr2O7 + 14HCl 2KCl + 2CrCl3 + 3Cl2 + 7H2O ELEKTROLÜÜS Redoksprotsesse saab esile kutsuda välise elektrivoolu allika poolt. Elektrolüüsiks nimetatakse elektrolüüdi lahuses või sulatatud elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgevat redoksprotsessi. Nii elektrolüüdi lahuses kui sulatatud elektrolüüdis toimub ioonide kaootiline liikumine. Sukeldades elektrolüüti inertsed elektroodid ja rakendades nende vahel alalispinge, hakkavad
annaabi.ee 
