Pärtlipäev
Pärtlipäev
Üldiselt
24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise
algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas
pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha.
18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva
nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili.
Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse
mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt.
Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad
kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja
viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu
alguspäevana.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana
ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas
väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19.
sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui
viljale.
Töökeelud
Keht...
annaabi.ee 
