Eesti kirjandus II kevad
Võib hakata avama mälestustega või siis
näiteks „Endspieliga“.
70ndatel muutub Kõiv eriti radikaalseks ja hakkab väga segaseid tekste
kirjutama. Radikaalsuse kõige võimsam ilming on „Päev“, mis on kirjutatud
1972-73 ning välja antud 2004. Esteetilises plaanis on analoogilisi tekste
tal veel, kui mitte nii mahukaid. „Päev“ on üks radikaalsuse parimaid
näiteid.
„Keemiline pulm“ pealkiri on laenatud 1616aastal ilmunud teosest
Christian Rosencroutzi 1459ndal aastal kirjutatud. See romaan on väga
isiklik ja autobiograafiline. Kaanel on maja, mis asub Tartus Koidu 22 maja,
kus Kõiv ise on elanud. Kõik viitab sellele, et „Keemiline pulm“ on
autobiograafia, kuid siis väga segane autobiograafia. „Keemiline pulm“ ja
„Päev“ on üks äärmus.
Luule aastatel 1973-1985
Uusromntiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee
Uuema rahvalaulu esteetika kolm
põhivõimalust