Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes) Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Piero della Francesca (u. 1416-1492) püüdis looduse, sealhulgas inimkeha lähendada geomeetrilistele kujunditele. Tema figuurid mõjusid pidulikult, vaikivalt ja suursugustena. Nende näod olid rahulikud, miimikata, kuid pilgud ilmekad. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd"
15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes). Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Madalamaade kunsti iseärasused: üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis Itaaliaski, kuid oluliste erinevustega. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka elurõõmsust, toretsevust ja elegantsust on M-maades vähe, sest seal olid esikohal inimeste ja võrdsuse ja õigluse põhimõte
annaabi.ee 
