MEMO pronkssõdur
Alustaks arusaamaga, et nendele, kes on
sõjas surmaga silmitsi seisnud pole mingit selgitust selleks vaja ja neile, kes mitte,
pole ükski selgitus küllaldane. Selge on seegi, et nüüd kui oli nõuks võetud see kuju
sealt eemaldada ei olnud valitsusel mingit taganemisteed. Kui oleks Eesti Vabariigi
valitsus jätnud selle teisaldamise poolikuks oleks see paistnud kui ,,suurele vennale"
Venemaale alistumisena või näidanuks et oleme senini tema käpa all. Näiteks fakt, et
140miljonilise elanikonnaga Venemaa tundis ennast äkitselt solvatuna
sellise superriigi nagu Eesti ees, kus elab veidi üle miljoni inimese. Moskvat
hämmastas asjaolu, et eestlased julgesid meenutada ajalugu. Venelased teevad
näo, et meie tulime ja päästsime teid natsistliku võimu alt ning teie nüüd ,,lööte meile
noa selga". Kuid Rääkides natside käest vabastamisest, unustab Moskva fakti, et
eestlaste, lätlaste, leedulaste ja poolakate jaoks tähendab see sadu tuhandeid
annaabi.ee 
