Keskaegne kunst Eestis Proffesionaalne kunst hakkas siinmail levima koos ristiusu ja feodaalkorraga 12-13 sajandil. Ristiusu nimel tulnud vallutajate esimeste ülesannete hulka kuulus kindluste rajamine j kivikute püstitamine. Üldjuhul ehitati pühjaeestis paekivist, lõunaeestis põllukivist ja telliskivist. 13sajandi keskpaigani esineb romaani stiili tunnuseid, hiljem seguneb see valitseba gootikaga. Ehitiste üldilme on väga lihtne ja kaunistamata. Kõige suuremad muutused toimusid suurtes linnakirikutes (basiilikates) seevastu väiksed maakirikud on säilitanud oma esialgse kuju (kodakirik). Näiteks jõhvi mihklikirik tallinnas on säilinud euroopa kõige terviklikumalt keskaegne linn ja seetõttu kuulub tallinna vanalinn 1997 asstast unesco maailmapärandi nimekirja. Unesco-ühinenud
Kui kõige tähtsam oli üksikisiku hingeõnnistus siis ei saanud alanud subjektivismiajastul jätta nii tähtsat küsimust muretult preestri kätte nagu seni. Hakati nõudma, et kirik tõestaks oma sõnumi õigust. Ketserlusvastaste kampaaniate poliitline kontekst - Kirik üritas ketsereid kätte saada, õigesse usku tagasi pöörata ja kirikuvande alla panna, kui ketserlusest ei loobutud, aga see oli raske, sest ketsereid ei olnud kerge tabada, ega ka süüdi mõista. 13sajandi alguses hakati ketserluse vastu võitlema ristisõdadega, mille käigus hävitati näiteks katarite ja albilaste liikumine. Hiljem aga mõisteti, et ristisõda pole ketserivastases sõjas sobiv vahend. Allikate usaldusväärsus on kohati kaheldav, sest liikumisi on enamasti vaadeldud ja kirjeldatud katoliku kiriku esindajate poolt, kes ketserid hukka mõistsid. Samas inkvisatsioonide protokollid on üldjoontes usaldusväärsed, sest üritati õiglaseid kohtuprotsesse läbi viia
annaabi.ee 
