PÕRNIKLASED
org).
Elupaigaks on neil õitsevad niidud. Eriti meeldib neile pesitseda roosõieliste ja ohakate õitel.
Kuldpõrnikas toitub peamiselt taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kehale vaatamata on nad
väga head lendajad ja iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal
koos. Nende vastsed kõverdunud tõugud ehk konud kasvavad kõdunevas puidus või siis
närivad mullas taimede juuri (wikipedia.org).
(http://pilt.delfi.ee/album/137469/?view=blog&page=2)
Joonis 5 Kuldpõrnikas (Cetonia aurata)
5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)
Meie suurim põrnikas on ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis). Eestis on nad üsna
sagedad.Tema pikkus on 2540 mm. Põrnikas on lennuvõimeline. Soojadel suveõhtutel
lendab ta sageli valguse peale (wikipedia.org). Isasel on laubal pikk kõver sarv, eesseljal
kolmehambane ristmõhn. Neil on punakaspruunid läikivad kattetiivad. Oma suure keha juures
annaabi.ee 
