Eesti Kultuurilugu
tasuta matuse, valvas rahva kõlbelise elu üle.
Kloostrikool Õppeasutus, mis oli mõeldud nii munkadele (schola interna) ja ka teistele
(schola externa). Kloostrikoolides õpetati eeskätt ladina keelt, grammatikat, kirjutamist,
muusikat. Dominiiklaste mungakoolides koolitati munkpreestreid, kes oskasid ka rahva
keelt. Nende hulgas oli 15 sajandil ka eestlasi (Johannes Pulck õppis Rostockis 1509
aastal).
Püha Birgitta Tegemist rootsi pühakuga, kes asutas 1350ndate aastate paiku
Birgitiinide ordu. 1370. aastal anti Püha Birgittale luba asutada kloostriorganisatsioon.
Eestis tegutses Püha-Birgitta klooster Pirital (õieti Augustinuse Ordu) aastatel 1407 kuni
kloostri hävimiseni 1577 Liivi sõjas.
Koormis Talupoegade olukorra halvenemise olulisemaks põhjuseks oli mõisate
asutamine. Alates ristiusu vastuvõtmisest olid talupoegade koormiste hulka lisaks
maksudele (kümnis, viljahinnus, loonusandamid, veokohustused) kuulunud ka üldised
annaabi.ee 
