Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
Järgnenud korratustes, politseisse kokkukorjatud
relvade röövimises, kaitsepolitsei vangivõtus ja NKVD kätte andmises, ringhäälingu ülevõtmises
ja eriti lahingus Raua tänava koolimajja paigutatud Eesti sidepataljoniga etendasid samuti
otsustavat osa tankid ning punavägi oma politrukkidega, kes osutusid sageli koguni
organisaatoreiks.
Juriidiliselt ja sisuliselt kuulus N.Liidu jõudude hulka lisaks avalikele relvakandjaile ka illegaalne
133liikmeline (Kuuli:47) "Eestimaa kompartei", mis pidas ennast Kominterni sektsiooniks
(Kuuli:183,187,45,21) ja esines sellisena ka avalikkuse ees (1940.a dokumente:32,39,65 ja
Mälestused:142). Teise "eesrindliku väesalgana" lisandusid neile punaarmee baasivägedega
kordusõppuslastena Eestisse toodud ja tsiviilriides "praktilisele tööle" käsutatud NSVLiidu eesti
soost kodanikudkommunistid (vähemalt 50 inimest vt Ed.Päll, Keel ja kirjandus 1988, nr 11, lk