Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid ühe leiukohaga esindatud Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle 100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest. 2.10 Ravimtaimede aed Emajõepoolse aiamüüri äärt mööda lookleb 2011. aastal loodud ravimtaimeaed. Aia 130m2 pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti. Vabakujulistel peenardel saab näha nii tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi. Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae). 2013
I korruse esikud ja käsitöötoa soojuse annab elektril põhinev põrandaküte II korrust on võimalik kütta bullerjan tüüpi ahjuga., köetakse ainult kasutamisel. Alumise korruse ahju kütmisel on soojus läbi toru suunatud II korrusele. II korrusel ei ole veetorusid, mis kardaksid külmumist.. I korrusel on 98,3 m2 saal, fuajee ja garderoob 22,9m2, köök 21,5m2, seltsi vahendte ruum 26,5m2 ning käsitöö tuba koos abiruumidega 30,9m2. II korrus on üks suur avatud ruum ligikaudu 130m2. II korrusel on võimalik nö madratsiga ööbida ja sisustatud erinevate mängudega ( õhuhoki, piljard, lauajalgpall, WI mängud.) Majas on tööle võetud perenaine 0,5 kohaga. Tööülesanneteks on maja korrashoid ning kütmine. 0,5 kohta 355 eurose palgaga. Maja kasutajad maksavad lauakatmise ja koristuse eraldi kui tahavad seda teenust kasutada. 3 Seltsimaja sisevaated