Kloostrimõis Kolgas
elama ilmalike mõisnikena ja rajati uus (uued) elamu(d) mäe peale, võimalik, et juba nüüd muudeti
natuke ka orientatsiooni ilmakaarte suhtes. Kui 1519. a majandusmõis enam munkadele ei
kuulunud, jäeti maha ka tornelamu mäe serval. Sellepärast Lundi nimistu ütles: "mõisal on ka suur
kivist maja, mis on tõenäoliselt varemetes". Kivist ringmüüri ja/või palkidest piirdeaiaga võis olla
ümbritsetud peaaegu kogu praegune mõisasüda. Tornelamu rajati millalgi 1300ndate alguses,
danskeriga maja mäe peal 100-150 aastat hiljem. Selles jätkasid elamist kloostrimõisa elanikud, kes
mingil põhjusel siia jäid või uute omanikena siia kolisid ning mõisa rentnikena edasi majandasid.
Tähtsaim sissesõidutee sellele suurele territooriumile tuli Pudisoo (ja Tsitre sadama) poolt. Seega
munkade elutorn võis olla tõenäoliselt ka väravatorn.
Kelder põhjapoolse talli (laut-linnasekeldri) nurgas, 2015 jaanuaris, nn Mutionu kelder.
annaabi.ee 
