See siserõhk toimib tilgapinnaga risti ja suundub tekkinud kõveruse tsentrisse. Milleks sümbol (delta)? Sellepärast et see on täiendav rõhk juba olemasolevale siserõhule. See p on sisuliselt tilga kõverpinnal oleva rõhu ja silepinna auru rõhkude vahe. Selle täiendava rõhu tõttu väheneb tilga ruumala dV võrra. Tehtav töö on pdV. Eelnevalt on meil teada, et tasapindse pinna vabaenergia GS muutus püsival temperatuuril ja välisrõhul on: dGS = 12dS12+ S12d12 Pinna kõverdumise lisandub siia veel pinnaenergiat vähendav liige (töö ruumala vähendamiseks), saame dGS = -pdV+12dS12+S12d12 Gibbs näitas, et on võimalik moodustada pinna, millel pindpinevuse muut diferentsiaal on null d12=0. Kuna tasakaalu korral ka Gibbsi vabaenergia muut on null dGS=0, siis saame 0 = -pdV+12dS12 Avaldame rõhu: nimetatakse pinna kõveruseks. Avaldame selle tilga (sfäärilise pinna) jaoks: S= 4r2 dS=8rdr
minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatlõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides tuleb arvestada pinna vabaenergia osa Gibbsi vabaenergias: GS = 12S12 milline on faaside eralduspinna S vabaenergia osa. Pinna vabaenergia GS muutus püsival temperatuuril ja välisrõhul on: dGS = 12dS12+ S12d12. Dispergeeritud süsteemides on pinna vabaenergia GS suur ja seepärast on kolloidosakesed ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine (dS < 0). Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele
annaabi.ee 
