Filosoofia materjale
maksma.
Prantsusmaa kunst, mis oli rajatud taas oma võimu savutanud kuningate annetustele, oli oma
olemuselt liturgiline kunst. Kunsti peamised vormid loodi kitsas prelaatide ringis, mis
ümbritses trooni, ahtas, väga jõukas miljöös, kus intellektuaalsed otsingud ulatusid kõige
kaugemale.
Katedraalide kunst päädib lihaks saanud Jumala ülistamises ja püüab kujutada Looja ja
loodute rahulikku liitu.
12801420 (palee)
Kunstnikud ja nende metseenid, inimesed, kes pidasid end ajaga kaasas käivaks, ei pidanud
enam kunsti üheks vahendiks maailma salapära hajutamisel ja selle sisemise korra
ilmutamisel. Kunst oi nende silmis illustratsioon, pajatus, jutustus. Tema eesmärk: vahetult
loetav transpositsioon mingist loos või pigem lugudest Jumalast, aga ka ümarlauarüütlitest või
Jeruusalemma valutamisest. See on põhimõtteline muutus. Kunstnik loobus preestri
saatmisest liturgiateenistusel