VULKAANIPURSKED Kõigile vulkaanipursetele eelneb 2 staadiumit: (1) kivimimassi ülessulamine kümneid kilomeetreid maapinnast allpool (magma teke); (2) magma liikumine maapinnale. Esimene staadium määrab magma koostise (järelikult ka viskoossuse) ja algtemperatuuri, mõjutades viskoossuse kaudu purske iseloomu, teine purske tugevuse ja aja. (Meeldetuletus: magmade tüübid sõltuvalt ränioksiidi sisaldusest ja viskoossusest.) Magmade temperatuur: 6OO...125O°C. Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase. (Terminoloogia, vulkaanide tüübid: vajaduse korral vt. üldgeoloogia, tektoonika kursus.) Vulkaanide paiknemine: laamade äärealadel, enamik subduktsioonivööndites (joonis 1) ('Vaikse ookeani tulerõngas' - subduktsioonivööndite ring). Riftivööndites: näit. Kilimanjaro ja teised Ida-Aafrika Riftivööndi vulkaanid. Osa
täielikult ning kirik jäi lõpetamata kuni 19.sajandini. Teine kuulus saksa kõrggooti ehitusmälestis on praegu Prantsusmaale, tollal aga Saksamaale kuulunud Elsassi aladel asuv Strasbourg´i katedraal. Ehitises on hästi jälgitavad prantsuse gootikale omased traditsioonid. Strasbourg´i katedraali ehitamist alustati 13.sajandi (varasemates osas on jälgitavad romaani stiilile iseloomuliku võtted), põhiosas on kirik ehitatud aastail 125O-1318, läänefassaadi põhjapoolne torn sai valmis 15.sajandil, lõunapoolne jäigi ehitamata. Strasbourg´i katedraali otseseks arhitektuurseks eeskujuks võib pidada Pariisi Notre Dame´i katedraali, eriti on see nähtav läänefassaadi kaunistamise juures. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas
annaabi.ee 
