Eesti keskaeg
arvel ja mõjus orduvõimu kitsendavalt, olles hiljem üheks teguriks, mis tõkestas
ordupoolseid Liivim ühtlusriigi taotlusi.
· Esialgu pidi lpng andma aluse rooma-kat kiriku edasitungimisele itta, selleks oli
oluline, et tüli Taani kun ja Ordu vahel oleks likvideeritud ja valitud ühise tegutsemise
siht venelaste vastu, kelle ala pidaski silmas lpngus edasite vallutuste suhe.
Pärast Vene küs ebaõnnestunuid lahendamiskatseid 1240ndate algul suundus Sksa ordu
vallutuslik peahuvi leedulaste vastu. Ordu eriharusid üks Preisis ja teine Liivi ja Kuramaal
lahutas sõjaka leedu hõimu käes olev Samogiitia, mis sai tuge kurelastelt, semgallidelt,
preislaste idapoolsetelt hõimudelt. Peale koh rahva oli Samogiitia poolele võitlejaks Leedu.
Suurvürst Mindaugasloovutas liidulpngu põhjal Ordule Samogiitia, Ordu retked sinna
kohtsaid kohalikepoolt ägedat vastupanu. Durbe lahingus sai orduvägi samogiitidelt 13.juulil