Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
ja eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskopp, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.
o Feodaalse killustamise ajajärku eestis nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või
orduajaks.
o Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurima sõjaline jõud Vana-liivimaal – Liivimaa orduriik aastatel 1237.
o Liivimaa ordu oli formuleeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236a Saule lahingus leedulaste käest hävitava
kaotuse ja lakkas olemast. Ordus said tähtsamaks materiaalsed huvid ja võim.
o Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister. Talle kuulusid Läti alad ja Eestist ka Järva jne, orduriigi pealinnaks
oli algul Riia, seejärel Võnnu.
o Ordualad jaguneisd väiksemateks haldusüksusteks- komtuur ja foogtkondadeks, mida juhtiseid vastavad
võimukandjad - komtuurkonnad ja fooitkonnad kellele allusid ordumõisad.
annaabi.ee 
