Eesti asustus
enam-vähem lähestikku paiknevad talumajapidamised. Oli ka üksikuid hajatalusid.
Külal oli ühine maakasutus, hajatalude kogumikul ühist maakasutust polnud.
Küla = selline taludekogum, millel oli ühine saras, eeskätt kuulus sinna ühine põld.
Põllud olid liigendatud, koosnesid erineva suurusega lappidest. Igal talul oli väikene
omaette maaüksus ka. Muud kõlvikud karjamaa, mets olid ühiskasutuses.
Arvatakse, et kasutuses oli juba ribapõldude süsteem.
1220ndatest aastatest tekib külade välisilmesse uus nähtus kirik, mis erinevalt
läänepoolsematest Euroopa aladest ei rajatud mitte külasse sisse, vaid väljapoole
külasid. Kirikute ümber olevad külad on tekkinud hiljem.
17. sajand-19. sajand. Küla struktuuris ja kõlvikute paiknemises ei ole 17. sajandil
keskajaga võrreldes olulisi muutusi toimunud. Valitsevad juba varem tuntud
külatüübid, endine kolmeväljasüsteem, külaväljade jagunemine lappideks ja siiludeks.
annaabi.ee 
