Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki.
Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki.
Suurematest kividest ring ja selle keskele laotud kirst, peale väiksematest kividest küngas. nt Jõelähtme kivikalmed) Rauaaeg tarandkalmed(koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkne, keskel surnu) (Jabara kalmed, Kojastu kalmed) -Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused) 13.sajandil oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel *Suurendas eestlaste eneseusku 1210a võiduga lõppenud Ümera lahing. . *Otsustav lahing toimus 1217a Madisepäeval viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega. See oli eestlastele muistse vabadussõja üks suuremaid kaotusi. *Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel langes näiteks liivlaste vanem Kaupo. *Pärast jagatakse eesti territoorium nelja võõrvõimu vahel, taani põhja eesti, saared ja läänemaa, saarelääne piiskopi , tartus tartu piiskop ja lõuna eesti saksa ordu.
annaabi.ee 
