Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Relvaladude ja tehaste reovesi juhiti
lihtsalt pinnasesse ning muude asutuste reovesi suunati otse merre. Keskkatlamajast kandus
pinnasesse ligi 60t massuuti aastas, millest vähemalt 20t sattus ebaeffektiivsete õlipüüniste
tõttu merre. Suurt reostust tekitasid ka tuumaallveelaeva baasis seisnud 2 reaktorit, kui
poolsaar Eesti Vabariigile tagastati, ületas reostunud pinnase kogumaht 12 000m3. Prügiga
kaetud ala oli 5000m2 ja muidu rikutud maad oli 1200m2. Kuni teise tuumareaktori
avamiseni lasti kõik õppekeskuse reovesi paesse uuristatud Leetse ojja. Korralikult
ladestamatta olid ka radioaktiivsed jäätmed.
EV iseseivumisel tehtud vaatluste tulemused olid masendavad. 0.3 ha suuruses pinnases oli
200t masuuti ning üksnes lohkudest maapinnalt leiti 60t masuuti. Siiamaani on kogutud
koostöös endiste katlamaja töötajatega 550t masuuti [Endise Nõukogude Liidu Jääkreostus Ja
Selle Likvideerimine lk. 65]
Viimsi Kütusebaas
annaabi.ee 
