Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel(Norra,Rootsi,Soome,Kola ps, Venemaal ka,~50 000). Läänemeresoome keeled: soome keel(~5miljonit, SUURIM 2), karjala keel(~70 000,ohust.), vepsa keel(~6000,ohust
Vihik, tööleht · Ökoloogiline Soo on elupaigaks loomadele · Majanduslik Sood toodavad tähtsat maavara-turvast 23. *Kuidas mõjutavad mulla teket kliima, aeg, lähtekivim, elustik, pinnamood? vihik Kliima - temperatuuri mõju murenemisprotsessile, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine, Sademete mõju taimakattele ja vee liikumine mullas. Aeg - Põllunduseks sobiva mullakivi moodustumiseks kulub ligikaudu 3000 - 12000a Lähtekivim - vee läbilaskvus, mineraalne koostis, happesus või aluselisus, sügavus, värvus, struktuur Elustik - taimkatte tüüp, loomad, mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele Pinnamood - kõrgus merepinnast, nõlvade kallakus, asukoht 24. *Mis on mulla tähtsus? vihik Muld on taimede kasvukeskkond, põllumajanduses oluline, loomadele elupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad 25. *Kus on Eesti kõige viljakamad mullad? Tunda ära (/iseloomustada) paepealset, leetunud
., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Minevikus elati väikeste rühmadena ning elatuti korilusest. Küttimine lisas uusi teadmisi, tööriistu, oskusi, mis aitas kaasa grupi kultuuribaasi tekkele. Jahindusühiskonnad olid organiseeritud mitmest perest koosnevatesse hõimudesse, milles naised korjasid oma perele, jahisaak jagati kõigi vahel. Karjakasvatuse tulek lisas valdkondadesse loomatalituse ja kasvatuse. Maaharimise teke 10000-12000a tagasi tähistas üht suurimat nihet sotsiaalses ja kultuurilises arengus. Hiljem paiksemaks jäädes tekib omand, mis omakorda loob omandisuhteid. Kaupade ja teenuste jaotamise pinnalt tekkiv konflikt on igapäevane nähtus eraomandil baseeruvates ühiskondades. Vajadus kõrgema võimu järele. 2 Kultuur on abstraktsioon, enamikku tema elementidest me ei näe ega saa katsuda. Me saame
annaabi.ee 
