Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis
kuni 2011 a. Elusloomade eksporditulu on vähenenud ligikaudu 37%, olles oma tipul 2008 aastal 224,994,000 SEK-iga ning 2011 aastal langenud juba 142,539,000 SEK-ini. Liha ja lihatoodete eksport on üldkokkuvõttes samaks jäänud, tehes sellegipoolest läbi väikese tõusuaja ning tipnedes 2009 aastal 1,956,953,000 SEK-ga. Piimatoodete ja linnumunade eksport on pisut kasvanud jäädes siiski 2011 aastal 3,1 mld piiresse. Koorikloomad, kalad ja molluskid on eksporditulusid kasvatanud 11mld SEK-ilt 2007 aastal, 18,7 mld SEK-ini 2011 aastal. Teravilja ning selle saaduste eksporditulu on kasvanud viie aasta jooksul ligikaudu miljardi SEK-i võrra. Aed-ja puuviljad on liikunud 2,450,558,000 SEK-ilt 2007 aastal, 2,911,635,000 SEK-ini 2011 aastal. Suhkur, suhkrutooted ja mesi on ekspordis 885 miljonilt SEK-ilt 2007 aastal ületanud miljardi SEKi piiri 2011 aastal. Kohvi, tee, kakao ja vürtsid on 2,849 miljonilt 2007 a., jõudnud 3,744 miljonini 2011 aastaks.
annaabi.ee 
