Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada kümnete kilomeetrite taha. WLAN kasutab võrguliiklusel Etherneti põhimõtteid, erinevus on ainult füüsilise kihi 'juhtmetustamises'. WLAN-i puhul ei ole raadiolingi jaoks füüsikalisi piire ühes võrgus korraga olevate klientide arvule. Üks WaveLAN element võib katta rohkem kui 5000 ruutmeetrise maa-ala. Punkt-
vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz ja võimaldab kiirust kuni 54Mbit/sek. WiFi kasutab standardit IEEE 802.11, mis jaguneb omakorda b, a, ja g ning kombinatsiooni a/b või a/g. Standardid sobivad kokku kasutades alljärgnevalt: WiFi võrgu tüüp Kandesagedus Max kiirus Kokkusobivus 802.11a 5GHz 54Mbps 802.11a üksnes 802.11b 2.4GHz 11Mbps 802.11b või g 802.11g 2.4GHz 54Mbps 802.11b või g Tabel nr. 1 WiFi ühendus luuakse ruuteri ja arvuti vahele. Läbi ruuteri on arvutid omavahel ühendatud ning kui ruuter on ühendatud interneti võrku, saab luua ka interneti ühenduse. (WiFi..., 2007) (Wikipedia..., 2007) WiFi Alliance teatas 25. septembril käesoleval aastal, et turule on tulemas uued seadmed, mis kasutavad standardit IEEE 802.11n. Nad ennustavad, et aastaks 2012 kasutavad seda standardit 95
pika lingiga tuleb ühendus sisse ja siis omakorda lokaalse AP'ga jagatakse ta laiali, kuid see lahendus maksab juba üsna soolast hinda. Wi-Fi standardite erinevus WiFi seadmeid ostes tuleb valida eri standardite vahel: IEEE 802.11b, 802.11a, 802.11g, ehk kombinatsioon: a/b või a/g. Originaalne Wi-Fi alustas standardiga 802.11b, 1999. aastal. WiFi võrgu tüüp Kandesagedus Max kiirus Kokkusobivus 802.11a 5GHz 54Mbps 802.11a üksnes 802.11b 2.4GHz 11Mbps 802.11b või g 802.11g 2.4GHz 54Mbps 802.11b või g WiFi kiirus mängib rolli vaid lokaalvõrgus, näiteks video striimi ei suuda 802.11 b seadmed edastada. Interneti kasutamisel puudub erinevus, sest Interneti välisühenduse kiirus on < 11 Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ja mis on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides.
edastada 10mbps. Maksimum kaugus jalgades mis võis olla seadmete vahel oli 70 jalga siseruumides ja õues kuni 330 jalga, mis tollel ajal oli väga suur. (IEEE GlobalHistory Network, 2012) 2.3.2 802.11b Teine versioon standardist sisaldas endas väga suuri muutusi võrreldes esimese versiooniga. Väljastati see 1999. aasta juunis ja uutest muutustest kõige suuremaks võis pidada dramaatilist maksimaalse kiiruse tõusu. Nüüdsest võis olla teoreetiline maksimum kiirus 11mbps aga see oli ainult siis kui signaal seadmete vahel oli tugev. Kui signaal oli nõrk, siis langes ka andmeedastuse kiirus seadmete vahel. Sarnaselt eelmise versiooniga kannatab ka seegi vana 2.4 GHZ sageduse probleemi all ehk seda võisid segada muud seadmed nagu telefonid. Esimesed 802.11b seadmed jõudsid turule enamjaolt väga kiiresti, sest vanad seadmed, mis kasutasid 802.11 standardit, võisid tarkvara uuenduse tulemusel minna üle 802.11b standardile
annaabi.ee 
