Euroopa muinaskultuurid - konspekt
Lisaks oli seal veel palju mängunuppe ja täringuid. Leidus ka loomade luid, nii toiduloomade kui ka
koerte, ka kulliluid.
Kääpad on ümara põhiplaaniga, 5-6m läbimõõduga või on piklikud, hästi pikad. Need on põhiliselt
Kagu-Eestis. Kääpasse maeti tuhastatult. Seal piirkonnas olid võib-olla tsuudid, nemad kasutasid
kääpaid.
Sel ajajärgul hakkavad siin esinema ka hõbe- ja kuldehted. Kõige tuntum on Kardla aare 7.-8.
sajandist. Seal oli väga palju hõbesõlgu, 11kaelaehet, 1 kullast kaelaehe ja muud.
Viikingiaeg
Viikingiaeg on Põhja-Euroopas hästi tuntud ajajärk (800-1050). Tuntud on see ka Lääne-Euroopas, kus
viikingid käisid retkedel. Peamised teadmised on Lääne-Euroopas kirjalikest allikatest, mida kirjutasid
peamiselt kloostrimungad. Viikingeid kujutati äärmiselt metsikute ja hulludena. Seepärast tuleb neist
hirmus ja jube pilt.
Arheoloogiliste kaevamistega on avastatud viikingite kultuur. Viikingid tegelesid ka kauplemisega,