Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osoonimolekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Freoone leidub kliimaseadevahendites, külmutuskappides, tulekustutites, aerosooliballoonides, lahustina tehnoloogilistes protsessides pestitsiidide, meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel." (keskkonnaministeerium, Osoonikihti kahandavad ained, http://www.envir.ee/1172243, 17.02.2012) ,,Külmik mõjutab keskkonda mitmeti. Pärast kasutamist tuleb temast võimalikult ohutult ,,vabaneda". Probleem on selles, et freoon on osoonikihti õhendava toimega. Osoonikiht kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest (UV-B), mis ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid." (Katrin Lipp, K.L, Kuidas valida ja kasutada külmikut?, http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-495, 20
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfä...
annaabi.ee 
