Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks saks...
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vab...
pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks. *Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied. Ristiusu leviku algus *10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. *Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks. *1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud. *1167a pühitses Lundi peapiiskopp eestlaste piiskopiks tsitertslaste ordu munga Fluco,kellele paavsti enda bullaga määrati abiliseks munk ristinimega Nicolaus.
annaabi.ee 
